Traditsioonid pulmades - lisaks juba kirjutatule

Virgo Jaani
Traditsioonid pulmades - lisaks juba kirjutatule

Abielusõrmus 

Sõrmuse sõrmepanek kuulub eestlaste pulmatavasse alles üsna lühikest aega, 19 sajandist. Algselt sai tseremoonialt sõrmuse sõrme ainult naine - see sümboliseeris tema kuulumist mehele. Hiljem on levinud sõrmuste vastastikune sõrmepanek.

NB! Abielusõrmust kantakse Eestis paremas käes ja enamasti on tegu ilma kivita kitsama või laiema kuldsõrmusega. 

See jääb sõrme kogu eluks. Sõrmus asendab varasemat tanutamist. Sõrmuste siseküljele graveeritakse abikaasa nimi ja pulmakuupäev.

Pulmatants või avavalss 

Pulmatants on aegade hämarusest tänapäeva kandunud komme. Vanasti kuulus pruudi tantsitamine sigivusrituaalide hulka.

NB! Nüüdisajal sümboliseerib pulmavalss pigem noorpaari sobivust ja kooskõla - kumb juhib, kuidas allutakse juhtimisele, kumb kipub domineerima.

Väidetakse, et tantsupõrandal sobimine näitab häid suhteid. Pulmavalssi tantsib pruutpaar vähemalt ühe salmi üksi. Selle ajal võib ka taldriku või tassi põrandale visata - killud pidavad õnne tooma.

Noorpaaridel ei tasuks seda karta (sest paljud kardavad juba sõna "valss") , sest praktiliselt peaksite te lihtsalt ja kaunilt teineteisega tantsuplatsilt olema ning kui tantsusamme täpselt ei oska või ei mäleta, siis pole katki miskit - pulmaisa saadab kõik külalised juba teiega koos tantsuplatsile peale esimest salmi.

Uue noorpaari otsimine või pruudipärja mahamängimine 

Pruutpärja mängimine on tänapäeva pulmapeo kindlamaid tavasid. Selle rituaaliga valitakse välja järgmine pruut ja peigmees ning nõnda sümboliseerib perekonnaelu järjepidevust. Keskööl koguneb pulmarahvas ringi, lauldes ja ringiratast liikudes otsitakse, kes saab uueks pruutpaariks. Mõnikord on tegu juba kindlate abiellujatega, kuid ka nii on tekkinud täiesti uusi ja hiljem kokkujäänud paare. Pruudipärja mängimine kannab kindlasti iidset tanutamise ideed, sest pärja üleandmise hetkel saab pruudist noorik.

Pulmatort 

Traditsiooniline pulmatort on mitmekihiline, sümboliseerides intiimelu algust ja viljakust. Tordi lahti lõikamine ning jagamine tähendab peo kulminatsiooni. Pruutpaar lõikab torti koos, nuga hoiab pruut ja peigmees omakorda tema kätt. Samal ajal võib pruut püüda laua all peigmehe jalale astuda, et ka perenaise sõna majas maksma hakkaks. Noorpaar sööb ühe taldriku pealt torti, võib ka teineteist sööta. Siin saab pulmarahvas nende koostööd näha. Teineteise toitmine kannab ka teineteise toetamise ideed. Noorpaar lõikab tükid ka vanematele, peale mida võtab külalistele tordijagamise enda kätte kas teenindab personal või enne tordi sissetoomist leitud nn uus noorpaar.

Või äkki saad siit lisainfot?

Pulma aastapäevad ehk pulmade aastapäevade nimetused

Pulma aastapäevad ehk pulma aastapäevade nimetused.Kindlasti on teil tekkinud küsimus, et kui me nüüd siis oleme olnud abielus juba x aastat, et kuidas seda pulma aastapäeva siis ka kutsutakse? Siin on teile üks võimalikest nimekirjadest. Võimalikest sellepärast, et nimekirja lõpuosa kohta on ka suurte kogemustega spetsialistidel väikeseid erimeelsusi, aga alguse suhtes on kõik enam - vähem ühtmeelt:

Traditsioonid ja sümboolika pulmades

Laulatussõrmus Sõrmuse sümboolika on selle kujus: lõppematu ring tähistab igavikku. See on igavese armastuse märk, eluaegse liidu sümbol.

Pulmaküünal ja küünlad pulmades

Järgnev blogi on kirjutatud Nelli Kerde poolt (Kodutuli OÜ), omaltpoolt olen seda natuke parendanud ja lisanud enda mõtted.

Pruudipärja mahamängimine (mitte viskamine, mängimine)

Üks tähtsamaid kombetalitusi vanade eestlaste pulmadel oli tanutamine ehk linutamine- naise peakatte (linik, rätik, müts., tanu) mõrsjale pähepanemine. See tähendab, et pruudil võeti pärg peast ja pandi tanu asemele.

Usk ja ebausk pulmades - uskuda või mitte, aga pigem mitte

Läbi aegade on pulmadega seotud erinevaid ebauske. Proovime siis selgitada, kust on nad tulnud ja kas uskuda neid või mitte. Perekonnanimed