Pruudipärja mahamängimine (mitte viskamine, mängimine)

Virgo Jaani
Pruudipärja mahamängimine (mitte viskamine, mängimine)

Üks tähtsamaid kombetalitusi vanade eestlaste pulmadel oli tanutamine ehk linutamine- naise peakatte (linik, rätik, müts., tanu) mõrsjale pähepanemine. See tähendab, et pruudil võeti pärg peast ja pandi tanu asemele. Alles selle toiminguga muutus neiu abielunaiseks ja teda hakati pidama noorikuks. Sajandivahetusel hakkas tanutamist asendama nn. pruudipärja mahamängimine. Samuti on juurde tulnud see, et mitte ainult pruut ei pea oma pärga (e. lillekimpu) mahamängima, vaid ka peigmees annab ära oma lipsu (mitte alati).

Mäng ise oma praegusel kujul näeb välja selliselt: kõik pulmakülalised kogunevad ringmänguks. Ringi keskel on noorpaar. Liigutakse ringis ning lauldakse "Pruudipärja laulu" (laenatud saksa folkloorist). Viimase salmi laulmisel paneb pruut oma pärja (annab lillekimbu) ühele vallalistest tüdrukutest pähe, kellest saab siis uus pruut ning peigmees annab ära oma lipsu, kaabu või ka pärja, uuele peigmehele. See uus noorpaar sümboliseerib juba pulmade jätkuvust, et ka aasta pärast oleks pulmad.

Mõnel puhul on mindud üle ka välismaa eeskujule ja kasutatakse lihtsamat varianti: vallalised seisavad ringis ning muusika katkedes viskab pruut oma kimbu üle selja, kus see siis kellegi poolt kinni püütakse.

Laulusõnad on järgmised

Pruudipärg

Me pruudipärga punume
seks toome kokku lilli
Sull' palju õnne soovime
ja pulma kena pilli

:,: Ilus haljas ilus haljas
Ilus haljas ilus haljas pruudipärg :,:

Mu aias ammu kasvasid
küll mirdid mitmesugu
Sa, peiu,  siiski viibisid
ei pidanud neist lugu

:,: Ilus haljas ilus haljas
Ilus haljas ilus haljas pruudipärg :,:

Pruut ketras seitsme aastaga
kuldlõngad siidpehmed,
ka haldjad pärgi punus ta
ja kudus kauneid ehteid

:,: Ilus haljas ilus haljas
Ilus haljas ilus haljas pruudipärg :,:

Kui seitsme aasta järele
nüüd tuli kena peiuke
sai tanu alla pruudike,
kuid pärga punub neiuke

:,: Ilus haljas ilus haljas
Ilus haljas ilus haljas pruudipärg :,:

Või äkki saad siit lisainfot?

Traditsioonid pulmades - lisaks juba kirjutatule

Traditsioonid pulmades - lisaks juba kirjutatule.Abielusõrmus.Sõrmuse sõrmepanek kuulub eestlaste pulmatavasse alles üsna lühikest aega, 19 sajandist. Algselt sai tseremoonialt sõrmuse sõrme ainult naine - see sümboliseeris tema kuulumist mehele. Hiljem on levinud sõrmuste vastastikune sõrmepanek.Abielusõrmust kantakse Eestis paremas käes ja enamasti on tegu ilma kivita kitsama või laiema kuldsõrmusega.

Pulmaküünal ja küünlad pulmades

Järgnev blogi on kirjutatud Nelli Kerde poolt (Kodutuli OÜ), omaltpoolt olen seda natuke parendanud ja lisanud enda mõtted.

Imelised ideed "Jõulu Pulmade" korraldamiseks!

Ho-Ho-Ho It's Christmas Time! Seoses Jõuludega, mõtlesin jagada teiega ühte huvitavat inglise keelset  artiklit, mis sotsiaalmeedias silma jäi.

Lilleneiud ja pruutneitsid

Seda on ikka küsitud, et mis vahet on pruutneitsil ja lilleneiul ning mis on nende funktsioonid. Seega, natuke lähemalt, kes on pruutneitsi ja lilleneiu. Pruutneitsi

Traditsioonid pulmades ehk siis pruudiröövi korraldamisest

Traditsioonid pulmades ehk siis pruudiröövi korraldamisest.Kõigepealt ütleme seda, et me ei soovita kunagi kellelgi pruuti röövida, sest eestlastel on komme alati kõiki asju natuke üle piiri ajada (eriti napsuselt) ning mitte teada, mis on mõistlik ja mis mitte ning kogu see lõbusana tundunud pruudirööv võib lõppeda väga õnnetult. Aga kui juba pruudirööviks läheb, on parem, kui te jälgite meie poolt kirja pandud õpetusi, et asi paremini läheks.